Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum

Carl Robert Jakobson (1841 - 1882) oli eesti esimene teadlik põllumees, poliitik, rahvavalgustaja, eestlaste rahvusliku liikumise üks armastatumaid juhte. Taluomanikuks sai C. R. Jakobson 1874. aastal. Soovides olla eeskujuks ja õpetajaks, kavatses ta rajada Kurgjale näidistalu. Tema unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool, mis pidi hiljem kujunema täieliseks põlluharimise näitekooliks. Kõik Kurgja Linnutaja talu hooned on valminud C. R. Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu ainulaadsed. Vanim hoone Kurgjal on ait, mis on üle toodud esialgselt talukohalt jõe teisel kaldal. C. R. Jakobson jõudis Kurgjal peremeheks olla vaid 8 aastat, ootamatu surm katkestas mitmekülgse töö, millest jätkunuks mitmele mehele elutööks. C. R. Jakobson on maetud perekonnakalmistule Kurgjal. Pärast C. R. Jakobsoni surma pidas talu ja säilitas pärandit tema perekond. 1948. aastal asutati C. R. Jakobsoni Talumuuseum, mille esimeseks direktoriks sai C. R. Jakobsoni vanim tütar Linda. Praeguseks on korda seatud täielikku või osalist taastamist vajavad hooned. Muuseumi peahoones asub C. R. Jakobsoni elu ja tegevust tutvustav väljapanek. Uusehitusena on valminud rehi kuivati C. R. Jakobsoni projekti järgi. Muuseumi teeb eriliseks tegutsev talu karjakasvatuse ja põlluharimisega. Silmarõõmu pakuvad eesti maatõugu lehmad, valgepealised lambad, tori tõugu hobused, kuked kanad - kalkunid.

Talumuuseumis toimuvad igaugused erinevad üritused; nende kohta on võimalik infot saada C. R. Jakobsoni Talumuuseumi kodulehelt (http://www.kurgja.ee/). Infot leidsin samuti sellelt kodulehelt.

Ringkäik Paide ja Türi linnas

Paide linna külastama minnes tuleb külastada kesklinnas asuvat vallitorni ning selle ümbrust. Paide Vallitorn on linna sümboliks. Ekspositsiooniga Järvamaa vanemast ajaloost, kunstigalerii ning kohvikuga Vallitorni külastades leiab külastaja eest seitse korrust huvipakkuvate väljapanekutega. Seitsmendal korrusel on vaateplatvorm, millest avaneb vaade linnale ja tema ajaloolistele tänavatele. Tornis on huvitava interjööriga kohvik. Torni ümber saab teha jalutuskäigu ning vaadata vanu kivimüüre ning laululava (ürituse toimumisel võimalus nautida muusikat, tantsu vms).

Tulles kevadpealinna Türile, avastate ilusa aedlinna, kus on palju rohelust - pargid, hooldatud puiesteed ja kaunite koduaedade ilu. Puhkuseks sobib kena tehisjärv või kanuumatk Pärnu jõel. Sisse tasub astuda muuseumide majja, kirikusse ning külastada käsitööaita ja Resa Tiitsmaa ateljeed. Väga huvitav ettevõtmine on külastada Eesti Ringhäälingumuuseumit, kus on võimalik tutvuda rahvusringhäälingu ajaloo ja arenguga. Aega veetma kutsuvad ka kultuuri- ja spordiüritused ning laadad.

Põnevate linnade avastamine kevadisel päikesepaistelisel päeval toob sära päeva :) !

Infot leidsin: Eestimaa Reisijuht (MTÜ Eesti Maaturism)

Jalutuskäik A. H. Tammsaare talumuuseumis ja Albu mõisas

A. H. Tammsaare ja Albu mõis asuvad Järvamaal. Kui ühte külastada, tuleb kindlasti haarata kinni võimalusest külastada teist vaatamisväärsust!
A. H. Tammsaare talumuuseum asub Veteperes, asub 7 km kaugusel Albust. Talu hooned on rekonstruktsioonid mälestuste ja analoogiate põhjal, püstitatud kirjandusliku Vargamäe terviklikkuse huvides. Hoones on püsiekspositsioon Anton Hansen Tammsaare elust ja loomingust, rehielamus ja aidas olustikuekspositsioon. Õues kasvab suur tamm vend Augusti 60. sünnipäevaks. Sealt algavad ka matkarajad Kõrvemaa loodusesse ja kirjandusloolistesse paikadesse ning suviti toimuvad seal teatrietendused. Vetepere külas Tammsaare-Põhja talus on A. H. Tammsaarele püstitatud mälestusmärk.
Albu mõis on suur, domineeriva pargiga mõisaansambel, mis valmis 1730. aastal. Mõisa kaunistavad puitveranda hoone keskel, värvikad maalingud, mis avastati 1995. aastal, ning laemaalingud, mis avastati remondi käigus. Park paiknes kahel terrassil, millest alumine oli tiikide ja paviljonidega regulaarpark (praegu on säilinud vaid fragmente). Praegu tegutseb mõisas kool, mille ruumid on renoveeritud. Suveperioodil on mõisas näitused ja kontserdid.

Olen külastanud A. H. Tammsaare talumuuseumit, kui ka Albu mõisa. Mulje on siiamaani head, kuigi käisin seal päris mitu aastat tagasi. Kindlasti soovitaksin külastada :)

Infot leidsin kahest raamatust: "Eesti mõisad" Ivar Sakk; "Järvamaa vaatamisväärsusi" Henn Sokk.

Imeline Jäneda küla

Esimesed andmed mõisast on aastat 1510. Praegune punastest tellistest ehitatud peahoone ehitati 1913-1915. Aastal 1975 valmis juurdeehitus. Jäneda Mõisa Turismikeskus pakub põnevaid avastusi ja elamusi kõigile – neile, kes ihkavad rahulikku lõõgastumist looduskaunis keskkonnas, kes soovivad tulemusrikast konverentsi või nõupidamise keskkonda ning samuti ka neile, kes tahavad pidutseda või kes lihtsalt peavad lugu aktiivsest liikumisest.
Inimesed saavad ennast majutada külalistemajja, samas saab nautida ka telkimist, mis on praktiliselt piiramatu. Konverentsiruume saab kasutada koos tehnikaga ning inimese on abivalmid. Einestamiseks väga hea koht on kunagine mõisa tööhobuste tall, mille nimi on Musta Täku Tall – seal saab einestada ning pidutseda. Lõõgastumiseks on SPA, kus on võimalik nautida saunu, massaaže, veeprotseduure, vanne ja muid lõõgastavaid protseduure. Meelelahutusest – Urmas Sisaski tähemaailma kontserdid, mille ajal saab nautida universumi ilu (nagu vaatad taevasse); simmanid; aktiivsetele ATV matkad; metsamängud ja seiklusrajad, talvel suusarajad ja tiigil uisutamine; Jäneda Käsitöökeskus, kus tutvuda käsitööga; Jäneda mõisa ja looduse nautimine.

Infot leidsin: "Reisimaailm" august 2008; "Eestimaa. Kultuurituristi teejuht", koostanud Tiiu Viirand.

Laupa mõis

Esimeseks uurimisobjektiks valisin Järvamaal Türi vallas asuva Laupa mõisa. Valiku tegin pigem selle põhjal, et elan ise seal külas. Ei pea seda lihtsama vastupanu teeks, vaid valisin selle objekti sellepärast, et see on minu arvates Järvamaa üks ilusamaid mõisasid. Laupa mõis kui tüüpiline mõis kuulutati välja 1627. aastal, kuigi olemas juba olemas aastaid varem. Alates 1922. aastast alates töötab mõisas kool. Laupa mõis on juugendstiili retrosuuna esinduslikumaid näiteid Eestis. Maja on mitu korda maha põlenud, mille tõttu on seda ka mitmeid kordi renoveeritud. Ka praegu tehakse seal renoveerimistöid. Laupa mõis on ilus nii seest kui väljast. Ümber mõisa on suur park ja ühel pool maja Pärnu jõgi, mis lummab paljusid. Seest on mõis samuti väga ilus, renoveerimisega on välja toodud vanad kaunistused ja stiilid. Seintele on pandud palju vanu pilte ja sealjuures natuke informatsiooni. Mõisal on paljud ilusaid rõdusid ja mõned terrassid. Väike jalutuskäik Laupa mõisas ja pargis on kindlasti meeldejääv! :) Kasutasin oma teadmisi, aga uurisin ka natuke Internetist (http://www.turism.tyri.ee/index.php?page=61)

Tere!

Minu uurimispiirkond on Järvamaa.